Good boys are made of sugar and spice, but I am made of Vodka and Ice

Enivei tahtsin mainida seda et eile käisin armsakeste lõpetamistel ja lõpuks tulin koju suure vihma käes, nii et valged kingad lirtsusid all nagu Vasja reebokid prst 10 kilomeetrist jooksu. Täna (loe: pühapäeval) olin kodus, tegin tuba korda veel ja veel ja veel ja siis õhtu poole käisime Ingliga meie spotis ja siis saatsin ta bussi peale ära. Täitsa kurb värk, aga ma ei taha eriti emotsioone mis praegu minus on, siia paisata, muidu arvate et äkki olen emu veel (jah, see lennuvõimeta linnuke) Hiljem kõndisin jalgsi bussijaamast vanalinna ja sealt ringiga vabakale. Siis aga kohtusin preili Tauga, ja käisime räägupesas. Purjus peaga tundub topelträägupesa burger vähemalt kaks korda suurem ja umbes 1,928 korda maitsvam, aga ma jäin üldiselt rahule!

See mida oleksin pidanud ammu siia kirjutama, kuid läks meelest maha(nagu Meelis Muuga omal ajal ütles ja ütleb siiamaanigi) on väga tähtis sündmus minu elus. Aprilli alguses viibisin ma kinomajas. Ürituse nime ei mäleta, kuid seal oli täitsa lõbus. Väljas tutvusime inimestega, nendest mäletan vaid Johanna-Maria Püüat ja siis tulin sisse, õues oli päris külm ja nägin Annat (minu päris enda kohukest just) ja siis(kohuke mitte siis et ta oleks tobu, vaid sest et ta on lihtsalt kohuke, heas mõttes muidugi, nii et kadestage mind) siis tal oli seal üks kaunis sõbranje. Nimeks tal Maiku. Tutvusime temaga ja siis ma mäletan et läksime õue ja tal hakkas külm, siis andsin talle oma kampsuni ja tegelt mul oli endal külm, aga ma ei saanud talle siis halba teha, nii et hiljem lohutas ta mind oma salliga. Siis kadus ta mu silmapiirilt ja hiljem kui leidsin, oli ta ilusasti soojas toas ja võttis isegi kampsuni seljast. Tegime siis vahetuse tagasi ja isegi kallistasime. Sellega see lugu põhimõtteliselt lõppeski, sest peagi läksid nad ära ja mina juba ei mäleta mis tegin. Aga see eelnev sündmus on meeles paremini kui Eesti indiaaka võit maailmameistrivõistlustel ! :)