31 oktoober

Alustaksin unenäost. Muidu oli igast lambiseid asju täis, mäletan seda et käisin kellegagi Türgis ja teine, mis on üpriski kummaline, on see et sõitsin Armin Karuga mööda linna ringi tema tume halli Audi R8'ga. Ma pole väga kindel et tal see olemas on, reaalelus, kuid mu unes oli küll. Vahepeal jäime vanalinna mäki juures seisma, siis ma tegin pilti meie tripist. Kes siis ei tea milline see auto välja näeb siis pange google'sse otsingusse R8 ja sellest piisab. Noh ärgates ma realisesin et ma isegi ei oska autoga sõita, kuigi tookord olin küll paras ralliäss ja kulutasin ta Nokian rehve. Sõit sõidetud vahepeal mõtlesin et ärkaks. (kes muidu ei usu et see Armin Karu isiklikult on , võite üle kontrollida, pildi peale klikkides.)

Mõeldud tehtud, läksin muidugi arvutisse, ega noliferitel teisiti see ei toimigi. Tegin siis oma igapäevaseid toiminguid kenasti, jõudsin kõhu täis süüa kenasti jälle nii et, pidin täna vöö viimase augu peal sulgema, ja seegi hoiatas lõhkemisest.

Tuli praegu see ka meelde et mu sõber Lauriooz, mõtles üks päev et talle aitab, ja ta lõikab oma Skandinaavia blondid juuksed ära. Algul oli muidugi kena plaan žiletiga armsalt ära ajada ja siis Hitmani kostüüm selga toppida, triipkoodi kuklale teha ja linna minna. Aga ta siiski piirdus eksootilisema versiooniga. Ise nimetame seda Dodge triibuks, selle kõikide poiste lemmikauto järgi. Ja kellel praegu pole lemmik, siis kunagi ilmselgelt oli.

Tänaseks aitab kah vast, kuna pikemalt kirjutades, nagu mul algul tavaks oli, ei viitsiks te lugeda..

30 oktoober

Kell on 13.11 kui mulle helistab saatuslik Anett ja ma ärkan. Mõtisklen siis oma mõtteid ja helistan raamatukogudesse otsides Dekameroni. Sääses seda ammumõista pold ja siis Kännukukes seda leidus. Panin siis uisud jalga ja suundusin sinna. Arvestades Tallinna rõvedaid auklike tänavaid oli päris mõnsa sõita. Olin nagu kubujuss kümne särgi ja jopega. Kui ma siis alles Linnu tee lõppu jõudsin, oli munn sokist väljas(kaudses mõttes mõistagi) mõtlesin et võtan uisud jalast ja kõnnin edasi, kuid ma vingerdasin kuidagi seal lehtede vahelt edasi ja peagi olingi kuskil karuperses. "kännukuke" silt vahtis vastu, panin võidujumalannad jalga ja marssisin sisse. Sain mis tahtsin, panin selle raamatunäru endal škotti ja läksin jälle välja. Siuke tunne oli et mu sabakont külmub ära siukse ilmaga, aga ma pidasin vastu, ja läksin teist teed pidi koju. Vahepeal oleks mingi jota mind oma taarakotiga pikali löönd , aga ma tegin "zombie petet" talle ja jäin ellu. Olin peagi Mägistralist möödumas kui märkasin midagi kummalist. See oli tegelt nii kummaline et jätan selle oma teada. Jõudsin koju, tunne oli nagu oleks põrgutulest läbi käind ja leegid ikka veel varvaste küljes. Läksin siis pessu kenasti ja siis passisin nagu värske kapsaleht tooli peal edasi. Väga kaua ma nüüd ei passindki kui et suundusin Keemiasse. Trollis mingid ossid vaatasid mind kelmikalt, aga see ei heidutand mind ja nii ma siis läksingi sünnipäevale. Jõudsime sinna, kõigil peomeeleolu sees ja mainiks ainult nii palju et väga tore värk oli :)

Nüüd tulin tagasi ja ootan et ilmad paremaks läheksid, et saaks sõitma minna jälle...

29.oktoober

Õlletoober või oktoober, üksta kõik nagu Randar ütleks...

ärkasin päeval nagu vaheajal tavaks ja siis siuke väike peapesu ja suundusin Kristiine keskusesse, kus pesitsevad krissukad (noh virukad on olemas, peavad siis ka krissukad olema.) mul oli aga kindel eesmärk, mille ma ka saavutasin, vahepeal Põldääre ja Majaka kätt surudes. (Majakas on tegelt üks pikk noormees, aga see selleks.)

Selle järgselt suundusin ma linna ja poolel teel märkasin et akumulaator telefonil on tühi kohe, nii et linna jõudes otsisime kohta kus saaks maha istuda(mitte põrandale siiski) ja siis laadida seda. Vahepeal kui laadimine ja istumine osutus liiga igavaks, otsustas Gerli, et kostitab mind mu enda joogiga, mille tulemus on vaid märg särk, sall ja alukad. Välja näeb see nagu keegi oleks selle täis sirtsutanud, aga samas kui pusa hõlmad kokku tõmmata, on pilt täitsa süütu.

Riided märjad läksin siis Humanasse, seal olid päris kuumad t-särgid müügil ja täna oli muide seal -50%, aga ma otsustasin et lähen parem koju. Siia jõudes ma sõin muidugi, sest ega kodus muud teha polegi ja siis olin msnnis.

Mainin veel ära ka Kadi P, kes on üks eeskujulik noor kodanik. Ta täidab ilusasti kõiki nii sise- kui ka väliskorra reegleid. Ta sorteerib alati prügi ära, ta aitab alati invaliide üle tee, ta laseb vanamoorid istuma bussis ja isegi trollis (trammiga ta üldiselt ei sõida). Ta teeb üldse kõike nii kuis peab, aga temast kirjutan teine kord natuke rohkem...

26 ja 27 oktoober

nende kahe päeva hitt on Cherrylandilt seekord,seda võite järgnevalt lingilt kuulata: http://www.youtube.com/watch?v=PmMFTc4DU9c

Täna ärkasin vara, tadadaa.... noh teate küll seda laulu. aga tegelikult eile oli mul tõesti väga sisurohke päev. Nimelt ma ärkasin ja passisin niisama arvutis. Tänud muidu vestluskaaslasele, kes viitsis minuga kaheksa ja pool tundi rääkida.
Btw, 26 oktoober on ju Laurioozi sünna ! jee :D

Teisipäev oli mul palju sisurohkem. Ärkasin siis sain vennaraasuga linnas kokku sa siis jälle koju. oi mees oi mees , sa oled mul ees. Õhtu poole suundusin jalamaid Nõmmele, kust ostsin krõpakaid ja suundusin klassiõe juurde filmiõhtule. alustuseks vaatasime mingit koeramultikat, millest mäletan nelja kaadrit ja pärast seda sellist uusmoodsat filmindust nagu Saag. päris naljakas film oli peaks mainima, see aparaat mis oli muidu ühel naisel peas, meenutas mulle mu viimast hambaarsti külastust, aint et praegu on vist väljatöödatud natuke mitte nii kohmakad. Kes ei mäleta millest jutt siis siin ta on :

sellised need päevad olidki, vabandused ka selle pärast, et kaks nii erinevat pilti ühte posti panin, aga samas muidu poleks see olnud täielik...

Aitähh!

...G1KR rebased

Reedel oli rebastepäev, mis oli iseenesest väga lõbus ja teistsugune. Eriti põnev oli Sandrat ja Kertut teise korruse matemaatika tundi "tooliga" tassida :D Vahepeal oli selline tore hetk, kus me Kikuga seljad koos aulasse pidime marssima...

Korraldati erinevaid konkursseid ka, kus ühes pidid Martinid olema teine teise külge aheldatud:

Reedel oli ka rebastepidu, mis toimus Harku järve ääres ja seal olid korraga koos kaheteistkümnendast klassist ja kümnendast. Elu ilus läksime ühtselt 27ga sinna ja varsti pärast laulmist läks mölluks. Raunz jõi end nii kinni et ta oli vahepeal teadvuseta ja vahepeal käis politsei ukse taga, ja meie kallis Liis 12ndast sai seal peapesu meie pärast. Pidu aga jätkus ja ega seal midagi märkimisväärset ei juhtundki, peale selle et ma jätsin kõik lõbusad variandid kõrvale ja läksin lõpuks koju. aga ega kojuminek polnud see kord jala, nagu suvel. vaid hoopis taksoga. Takso oli nimelt selline, et ma tunnetasin kuidas boldid ja kruvid põhja küljest lendavad maapinnale ja kohe kohe tuleb põhi alt ära autol. vahepeal rääkisin Krissukesega ka juttu seal ja põhiteemaks oli see kui me ütlesime korda mööda temaga aitähh. Hommikul meenutades naersime et ei kujuta ette mis see taksojuht meist mõtles...

Laupäev oli selline puhke päev , kus võtsin rahulikult ja peale Kaasiku, Carmeni ja Mari-Liisiga olemise ja pärast seda Triinuga kokku saamise ma midagi ei teinudki.

Pühapäeval aga oli Laurioozi sünnipäev, mida ta pidas kodus, ja selle öö kohta mainiks vaid seda et ma läksin kaheksa hommikul magama ja kolmveerand üksteist pidin tõusma, nii et vahepeal siia sissekannet tehes ma jäin juba magama kord. Ei saa ka unustada bensuka retke, mille saagiks oli toit. Mõned pildid saime ka oma pildikokku:

Too õhtu olid vist keelekad päris moes nagu ma ise tähendanud olen

Aeg

Aeg=Raha, praegu raha nats on , aga aega väga pole , seega väike vahepala. nimelt märgin selle ära et, septembris oli siis üks esimesi g1kr'i kehalisi ja siis käsutas Führer meil oma sammud Männi parki seada. noh mõeldud tehtud, jooksime seal, mõned viskasid teisel ringil parmu käbidega, siis hüppasime üle mingi aia edasi tagasi, aga miks ma kõik selle siia kirjutan on see et, kui tund hakkas lõppema siis ütles kehalise õpetaja Enn meile: nii, nüüd iga mees korjab maast viis käbi ja hakkame täpsust vastu seda puud viskama....pole sellist nalja enne näind ütleks nii vaid..

Oktooberdis

noh ma vahepeal olen siin igast põnevaid asju teind ja selle sissekande pühendaksin J'Taule, kes praegu kodus internetsi ei saa... nii siis, alustaksin sellest kuis eile läksin poolõe süntarile ja siis kuni ma hullasin seal krõpsude ja kringlite vahel , löödi autoaken sisse. aga räägin ma seda hoopis selleks et külalised olid seal umbes 2-3nda klassi sellid. ja siis kui ma kõhu täis pitsutand läksin lauajalkat mängima ja siis minu tiimi tuli algul mingi rasvaste juustega kuju. noh pärast kui mu vastane hakkas kaotama läks ta tema poolele ja siis hakkasid seal omavahel seletama. mina oma parimatel päevadel ei arva ka endast nii hästi kui nemad. Lugulaul oli selline et lõid värava mulle ja siis üks ütleb rasvakale, kuule sa oled täitsa hea ründaja. (ma suht irvitasin omaette) läheb mõni minut mööda siis see rasvak ütleb ise: jah, ma olen ikka täiega osav.

tänasest päevast nii palju et ärkasin jälle kakskend mintsa hiljem kui peaks ja noh jõudsin peatusesse imekombel viis minutit enne trolli tulekut. neetult külm oli õues ja ma pakun et tegelt siiamaani on. muidu oli koolis tavaline päev, aga märgiks ära veel et Annu tõi digika kooli, nii et koolipiccid hakkasid tulema, siin siis üks matemaatikast.

tegelt mul veel igast muidumõttelendu ja asju rääkida, aga jätan need maiuspalad teiseks korraks, sest Uhr näitab juba nii palju et entschuldigung, aga ma pean minema. või nagu musa õpetaja Peephoven ütleks: i got to leave!