Peagi mõistsin, et käes on juba pühapäev ja tuleks õppida. Sattudes e-kooli pidin kurvastama kui sain teada, et homme on kolm kontrolltööd ja inglise keeles jutustamine. Kell sai just üksteist õhtul kui kirjutan seda ja mõistan, et homseks polegi väga ära õppinud midagi, kurb. Vahepeal päeval mul tuli meelde üks pilt, mis vilgatas mu silmi eest läbi. Mäletan et lamasin valgete linadega voodis, minust paremal lamas üks neiu, vasakul oli sein:D Tõusin istukile ja vaatasin oma käsi. Need olid nii pruunid, nagu ma oleks kolm kuud kuskil soojal maal olnud. Esimese asjana võrdlesin muidugi oma päevitust kõrval oleva isikuga, ja ma olin temast pruunim, kuigi mäletasin, et ta oli just sollis käinud hiljuti. Edasi mäletan unenäost ainult seda et ta käis jooksmas iga hommik, samal ajal kui ma magasin rannas. Sellele mõeldes oli tunne, nagu see olekski päriselt toimunud. Vahepeal arvutis häksides leidsin pildi sellest kuidas me Karetikesega Toilas käisime matkamas ja värki, ning pärast väsitavat liivalosside ehitamist läks
ime rannas venitama. Kui pilt natsa väike on, võite endiselt, nagu kõikide mu endiste piltidega, peale klikkides seda suuremalt silmitseda. Pildilt on muidugi aru saada, et päris õige see pilt pole, sest Karetil on palju peenemad jalad ja pruunim keha, mul aga kõht väheke ponsum :)
No comments:
Post a Comment