Alustan siis sellest et nagu mäletate, oli mu vanaemal sünts 31.juuli. Täna käisin seda siis tähistamas ja nagu öeldakse parem hilja kui mitte kunagi, nii oligi, hilja. Aga vanaema oli siiski õnnelik mind nägemast ja pakkus siis igast värke süüa. Kuni ma aga kõndisin kanalist sinna pae tänavale, siis meenus mulle mingi osake mu lapsepõlvest. Siis kui ma veel rassisin nende betoonist paneelide nimel ja kassisin nende vahel. Lasteaedades oli ka lahe chillida, tulin oma autodega sinna liivakasti mängima ja elu ilus. Muidugi suht rõve oli kui üks tüüp tuli oma sinise nokatsi ja punase jopega ja hakkas sipelgaid minu nähes sööma. Aga samas tal olid tavaliselt suht änksad autod kaasas, noh taksod ja mendiautod olid tagant näritud, aga mis teha kui olid vaesed ajad ja nätsu talle ei ostetud eks ole. Oma varajasest lapsepõlvest räägin teine kord, nüüd siis tänase juurde tagasi.
Jõudsin sinna kohale, siuke 90ndate räpp mängis, kõik oli hea. Sain kõhu kenasti täis. Võtsime veits mingit kvaliteet šampanjat ja ma läksin magasin veits, eile oli tormine öö, eriti välja magada ei saanud. Ärkasin kahe tunni pärast kõik on ikka samasugune, miski muutund pole. Tõusin püsti sõin veel veits ja siis hakkasin seadma oma kurssi kodu poole. Lootsin algul et Randar viitsib midagi ette võtta, aga võta näpust, ta läheb homme tööle, seega alguses jäi värk ära. Siis mõtlesin oma ette kavalalt et pidin täna õhtul preili Tau'ga välja minema, et noh kindlasti ta viitsib. Jõudsin siis koju, kõne ta vastu ei võtnud. Läksin MSN'i, sees ta oli , aga mitte online, busy oli hoopis. Oma vastuse "tsau'le" sain ma umbes kümna pärast. Olin sellegagi õnnelik, sest arvasin et nüüd lepime kiirelt aja kokku ja kõik on korras. Aga kui öeldakse et: "Elu pole siid ja samet, tegijal on õige amet," siis ei siid ega samet ta polnud tõesti. Preili Tau'l oli teisi tegemisi ja väike häng jäi ära.
Siis ma mõtlesin et minu päev läks ikka täitsa perse. Järsku hakkas Karl rääkima minuga msnnis ja küsis kas ma õue tulen. No kui ta elaks mu lähedal ja ta oleks tüdruk, siis ma oleks esimese asjana väljas. Seda ta kahjuks või õnneks pole, seega pidime algul mingi tegevuse valmis mõtlema. Läheks sõidaks rattaga? Noo dvi Dmitri. Samas võiks mõned chicitad (ei, chicita pole banaanifirma, banaane toodab või toob maale hoopis Chiquita) pässa kutsuda ja kimuda nats viirukit. Noo mõte oli täitsa hea, kodus ma ei taha küll passida. Nüüd oli vaja raha, naised ja viin mida juua. Noh raha põhimõtteliselt polnud, viina ka, aga kaks neidu olid nõus. Liina ja Netu siis. Kui te avastate mingi päev et neil pole viiruki isu, võite mulle scrappida orkutis või kuskile siia kommida. Mõeldud tehtud lähme siis kimuma, muidugi kuskilt on vaja kraami sebida. Ma olen nende Selveritega suht kursis, läksin oma lemmikusse Tondi Selverisse, muidugi Audentese Getost läbi sõites, et seda võimast graffi tšekkida, mis kunagi tehtud sai. Seal oli tööl uus turvamees, rääkisin siis temaga, et ta mu baiki valvaks. Ta oli nõus. Ma läksin sisse ostsin kiirelt ühe söepakikese ja tegin jeehatit. Sõitsin siis täie rauaga läbi Mustamäe ja siis sõitsin Trummist mööda. Ausalt öeldes see mäkke tõus seal, on suht tappev, sest ma pole kunagi vist sealt üles saand nii et mul poleks otsaesine niiske. Alati kui mäest üles saand olen, enne ära pööramist vaatan ühte rohelist maja, mis meenutab mulle ühte tüdrukut, kes oli suhteliselt pikka aega mu parim sõbranna, ja kes isegi võibolla ei tea kui palju ta mulle meelde tuleb. Kõik mälestused on positiivsed ja ma ei teagi, kas see on tingitud sellest et meie sõpruses polnud väga palju negatiivi või lihtsalt ta oli nii hea inimene minu vastu. Nägin teda üks päev linna peal ka, see oli suht šokeeriv. Aga need viis minutit mis me rääkisime olid siiski toredad :) Muidugi kui ma mäest üles jõudsin tuli mul see ka meelde kui Stina ütles mulle midagi mu kollase kiivri kohta ja siis tuli see mõte ka pähe et suht veider oleks kui ta näeks nüüd mind jälle samas kohas sama outfitiga.
Jõudsin siis sellest mäest üles sõitsin Glehni lossist mööda ja kihutasin aina edasi. Üle auto tee suundusin jälle metsa, siis tuli meelde et asfalt on märg ja saaks väikest viisi tagarehvi kulutada, panin veel selle sama Rollin'i mängima taustaks ja siis sõitsin nii et vahepeal kruusa lendas tagaratta alt. Siis jõudsingi Karli maja ette, mind võeti vastu gangsta'dele omase käe liigutusega, mis liikus muusikarütmis. Panin siis muusika välja ja parkisin oma ratta ära. Pumpasin rattad ka täis, et tagasitee veits magusam oleks. Siis jõudis ka Netu kohale, nii me siis hakkasimegi rollima kolme seinaga maja poole, ehk three wall house poole või lihtsalt lühidalt 3wh'sse. Sinna jõudes nägime et Tõntsu Liina oli juba platsis. Läksime siis majja. Neljas või viies korrus ootas meid. Põhimõtteliselt 3wh katus. See on hea ja kuulus koht, kunagi käis FHM seal golfi mängimas ja noh muidu ka me oleme seal sõpradega ikka suvepäevadest ja külmadest talvekatest seal veetnud väga palju. Tegime siis seal viirukit, muidu oli hea olla. Neidudel hakkas külm nagu ikka ja siis varsti oli kell nii palju täis tiksund, et hakkasime minema. Asjad pakitud, või noh osa pani Karl kokku, osa mina. Karl ütles ettekäändeks et mina jagan neid asju paremini. Noh eks selle jaoks on ka mõistust vaja et vaas, voolik ja pits ära panna kotti eks ole ;) Veeresime siis Karli juurde, võtsime Randariga oma Vehicled ära tema juurest ja liikusime Õitse(ei ma ei teinud mingit näpukat ega pannud kogemata Õitse, sest Õitsesse kõlab suht eelmise sajandi moodi ja Õitsele oleks lihtsalt homo, seega läksime Õitse ja Pittu ja Nasva, kõigil neil sõnadel on keskmine häälik ülipikk) Seal nägime et buss tuleb alles veerandi pärast, et Netu jõuab jala kiiremini. Ütlesime hüvasti Karlile ja hakkasime Netut saatma. Kahekümne viie meetri pärast tuli Tõntsikul siuke idee, et võtaks Netu peale. Ta oli ju ka rattaga. Nii nad hakkasidki sõitma, me Randariga ainult irvasime, et kaua nad nõnda vastu ei pea. Aga suht tugevad nad olid, pealegi Liina sõidab väidetavalt kogu aeg nõnda viisi Liisaga. Olime peaaegu Kiva(Kivimäe) poe ees, siis tuli idee filmida nende seda sõitu, peate praegu pooliku versiooniga leppima, aga selle nädala jooksul jõuab õige versioon ka eetrisse. Video siis siin:
http://www.youtube.com/watch?v=syDqP34lOr4
Siis ütlesidki nad meile tsau, ja te tõesti kuulsite kuidas ma ütlesin vastu. Mul pole tegelt kunagi meeldind oma hääl mis kuskile lindile jääb, aga mis parata ega sellepärast ei saa mats olla. Sõitsime siis veel viis minutit kuskil Randariga ja siis jõudsime viaduktini ja ma hakkasin tagasi Mustakale väntama, tema aga tagasi oma koju. Sõitsin siis esimesed kümme meetrit rahulikult, aga kui märkasin et viadukti lõpus on roheline tuli ja suht kaunis oleks kui ma üle jõuan sellega, mitte ei pea seda hoogu maha võtma. Muidugi veel kiirusesüstina mõjus mingi suur veoauto mis minust umbes nelikümmend meetrit taga pool sõitis ja aina lähenes. Nii ma siis jõudsingi rohelisega üle ja tema jäi pika ninaga foori taha vahtima. Varsti tuli mulle ette mingi grillimisspot ja selle juurest keerasin ma paremale ära, olin mõne minutiga Red Bull X-Fightersi ees ja sealtki läksin vilinal minema. Männi park jäi mulle selja taha peagi ja siis helistas emme. Noh ütlesin talle et olen kohe kohal ja ta ütles muidugi, et ma ettevaatlik oleks. Sõitsin siis veel kiirelt Magistralist ja restoran Mc Donald'sist mööda ja olingi põhimõtteliselt kohal. Kiirelt trepist üles, tegin rõduukse lahti ja ma oleks peaaegu nikotiini ületoosi saand. Noh naabritädi on siuke tore memm, et kimud mõned pakid päevas, ja siis kui ma sinna suitsurõdule jõuan siis tavaliselt on veel normaalne hõng sees, aga täna oli küll kõige retsim ever. Parkisin siis baigi ära sinna ja läksin tuppa, kõik juba magasid, tegin mõned võikud heleda ciabatta'ga ja tulin arvutisse. Msnnis siis hakkasin rääkima
Randariga tänasest, Netuga ilmast, Kadriga eilsest ja maailma kõige armsama ja heama tüdruku, Helene'ga, kõigest muust. Tegelikult ma kirjutaks Helenest veel, aga ma lihtsalt jääkski sellest inglikesest rääkima siia :)
Päev või öö siis lõppes sellega et kirjutasin blogi lõpuni ja suundusin magama või nagu kaheteist aastased tüdrukud ütleks, tuduma, sest magatakse ju kahekesti:D:D:D
Jõudsin sinna kohale, siuke 90ndate räpp mängis, kõik oli hea. Sain kõhu kenasti täis. Võtsime veits mingit kvaliteet šampanjat ja ma läksin magasin veits, eile oli tormine öö, eriti välja magada ei saanud. Ärkasin kahe tunni pärast kõik on ikka samasugune, miski muutund pole. Tõusin püsti sõin veel veits ja siis hakkasin seadma oma kurssi kodu poole. Lootsin algul et Randar viitsib midagi ette võtta, aga võta näpust, ta läheb homme tööle, seega alguses jäi värk ära. Siis mõtlesin oma ette kavalalt et pidin täna õhtul preili Tau'ga välja minema, et noh kindlasti ta viitsib. Jõudsin siis koju, kõne ta vastu ei võtnud. Läksin MSN'i, sees ta oli , aga mitte online, busy oli hoopis. Oma vastuse "tsau'le" sain ma umbes kümna pärast. Olin sellegagi õnnelik, sest arvasin et nüüd lepime kiirelt aja kokku ja kõik on korras. Aga kui öeldakse et: "Elu pole siid ja samet, tegijal on õige amet," siis ei siid ega samet ta polnud tõesti. Preili Tau'l oli teisi tegemisi ja väike häng jäi ära.
Siis ma mõtlesin et minu päev läks ikka täitsa perse. Järsku hakkas Karl rääkima minuga msnnis ja küsis kas ma õue tulen. No kui ta elaks mu lähedal ja ta oleks tüdruk, siis ma oleks esimese asjana väljas. Seda ta kahjuks või õnneks pole, seega pidime algul mingi tegevuse valmis mõtlema. Läheks sõidaks rattaga? Noo dvi Dmitri. Samas võiks mõned chicitad (ei, chicita pole banaanifirma, banaane toodab või toob maale hoopis Chiquita) pässa kutsuda ja kimuda nats viirukit. Noo mõte oli täitsa hea, kodus ma ei taha küll passida. Nüüd oli vaja raha, naised ja viin mida juua. Noh raha põhimõtteliselt polnud, viina ka, aga kaks neidu olid nõus. Liina ja Netu siis. Kui te avastate mingi päev et neil pole viiruki isu, võite mulle scrappida orkutis või kuskile siia kommida. Mõeldud tehtud lähme siis kimuma, muidugi kuskilt on vaja kraami sebida. Ma olen nende Selveritega suht kursis, läksin oma lemmikusse Tondi Selverisse, muidugi Audentese Getost läbi sõites, et seda võimast graffi tšekkida, mis kunagi tehtud sai. Seal oli tööl uus turvamees, rääkisin siis temaga, et ta mu baiki valvaks. Ta oli nõus. Ma läksin sisse ostsin kiirelt ühe söepakikese ja tegin jeehatit. Sõitsin siis täie rauaga läbi Mustamäe ja siis sõitsin Trummist mööda. Ausalt öeldes see mäkke tõus seal, on suht tappev, sest ma pole kunagi vist sealt üles saand nii et mul poleks otsaesine niiske. Alati kui mäest üles saand olen, enne ära pööramist vaatan ühte rohelist maja, mis meenutab mulle ühte tüdrukut, kes oli suhteliselt pikka aega mu parim sõbranna, ja kes isegi võibolla ei tea kui palju ta mulle meelde tuleb. Kõik mälestused on positiivsed ja ma ei teagi, kas see on tingitud sellest et meie sõpruses polnud väga palju negatiivi või lihtsalt ta oli nii hea inimene minu vastu. Nägin teda üks päev linna peal ka, see oli suht šokeeriv. Aga need viis minutit mis me rääkisime olid siiski toredad :) Muidugi kui ma mäest üles jõudsin tuli mul see ka meelde kui Stina ütles mulle midagi mu kollase kiivri kohta ja siis tuli see mõte ka pähe et suht veider oleks kui ta näeks nüüd mind jälle samas kohas sama outfitiga.
Jõudsin siis sellest mäest üles sõitsin Glehni lossist mööda ja kihutasin aina edasi. Üle auto tee suundusin jälle metsa, siis tuli meelde et asfalt on märg ja saaks väikest viisi tagarehvi kulutada, panin veel selle sama Rollin'i mängima taustaks ja siis sõitsin nii et vahepeal kruusa lendas tagaratta alt. Siis jõudsingi Karli maja ette, mind võeti vastu gangsta'dele omase käe liigutusega, mis liikus muusikarütmis. Panin siis muusika välja ja parkisin oma ratta ära. Pumpasin rattad ka täis, et tagasitee veits magusam oleks. Siis jõudis ka Netu kohale, nii me siis hakkasimegi rollima kolme seinaga maja poole, ehk three wall house poole või lihtsalt lühidalt 3wh'sse. Sinna jõudes nägime et Tõntsu Liina oli juba platsis. Läksime siis majja. Neljas või viies korrus ootas meid. Põhimõtteliselt 3wh katus. See on hea ja kuulus koht, kunagi käis FHM seal golfi mängimas ja noh muidu ka me oleme seal sõpradega ikka suvepäevadest ja külmadest talvekatest seal veetnud väga palju. Tegime siis seal viirukit, muidu oli hea olla. Neidudel hakkas külm nagu ikka ja siis varsti oli kell nii palju täis tiksund, et hakkasime minema. Asjad pakitud, või noh osa pani Karl kokku, osa mina. Karl ütles ettekäändeks et mina jagan neid asju paremini. Noh eks selle jaoks on ka mõistust vaja et vaas, voolik ja pits ära panna kotti eks ole ;) Veeresime siis Karli juurde, võtsime Randariga oma Vehicled ära tema juurest ja liikusime Õitse(ei ma ei teinud mingit näpukat ega pannud kogemata Õitse, sest Õitsesse kõlab suht eelmise sajandi moodi ja Õitsele oleks lihtsalt homo, seega läksime Õitse ja Pittu ja Nasva, kõigil neil sõnadel on keskmine häälik ülipikk) Seal nägime et buss tuleb alles veerandi pärast, et Netu jõuab jala kiiremini. Ütlesime hüvasti Karlile ja hakkasime Netut saatma. Kahekümne viie meetri pärast tuli Tõntsikul siuke idee, et võtaks Netu peale. Ta oli ju ka rattaga. Nii nad hakkasidki sõitma, me Randariga ainult irvasime, et kaua nad nõnda vastu ei pea. Aga suht tugevad nad olid, pealegi Liina sõidab väidetavalt kogu aeg nõnda viisi Liisaga. Olime peaaegu Kiva(Kivimäe) poe ees, siis tuli idee filmida nende seda sõitu, peate praegu pooliku versiooniga leppima, aga selle nädala jooksul jõuab õige versioon ka eetrisse. Video siis siin:
http://www.youtube.com/watch?v=syDqP34lOr4
Siis ütlesidki nad meile tsau, ja te tõesti kuulsite kuidas ma ütlesin vastu. Mul pole tegelt kunagi meeldind oma hääl mis kuskile lindile jääb, aga mis parata ega sellepärast ei saa mats olla. Sõitsime siis veel viis minutit kuskil Randariga ja siis jõudsime viaduktini ja ma hakkasin tagasi Mustakale väntama, tema aga tagasi oma koju. Sõitsin siis esimesed kümme meetrit rahulikult, aga kui märkasin et viadukti lõpus on roheline tuli ja suht kaunis oleks kui ma üle jõuan sellega, mitte ei pea seda hoogu maha võtma. Muidugi veel kiirusesüstina mõjus mingi suur veoauto mis minust umbes nelikümmend meetrit taga pool sõitis ja aina lähenes. Nii ma siis jõudsingi rohelisega üle ja tema jäi pika ninaga foori taha vahtima. Varsti tuli mulle ette mingi grillimisspot ja selle juurest keerasin ma paremale ära, olin mõne minutiga Red Bull X-Fightersi ees ja sealtki läksin vilinal minema. Männi park jäi mulle selja taha peagi ja siis helistas emme. Noh ütlesin talle et olen kohe kohal ja ta ütles muidugi, et ma ettevaatlik oleks. Sõitsin siis veel kiirelt Magistralist ja restoran Mc Donald'sist mööda ja olingi põhimõtteliselt kohal. Kiirelt trepist üles, tegin rõduukse lahti ja ma oleks peaaegu nikotiini ületoosi saand. Noh naabritädi on siuke tore memm, et kimud mõned pakid päevas, ja siis kui ma sinna suitsurõdule jõuan siis tavaliselt on veel normaalne hõng sees, aga täna oli küll kõige retsim ever. Parkisin siis baigi ära sinna ja läksin tuppa, kõik juba magasid, tegin mõned võikud heleda ciabatta'ga ja tulin arvutisse. Msnnis siis hakkasin rääkima
Randariga tänasest, Netuga ilmast, Kadriga eilsest ja maailma kõige armsama ja heama tüdruku, Helene'ga, kõigest muust. Tegelikult ma kirjutaks Helenest veel, aga ma lihtsalt jääkski sellest inglikesest rääkima siia :)Päev või öö siis lõppes sellega et kirjutasin blogi lõpuni ja suundusin magama või nagu kaheteist aastased tüdrukud ütleks, tuduma, sest magatakse ju kahekesti:D:D:D
No comments:
Post a Comment