Nädala sees ma midagi märkimisväärset ei teinudki , kui välja arvata väikest sepitsemist Marka pool, kus vaatasime seltskondlikult vilmi ,mille nime ma ei mäleta. aga filmi mõte seisnes selles et mingi mees pandi sanakasse (mitte sanatooriumi metsa pääskülla, vaid puhke kohta ikka) ja siis tal läks koguaeg kõvaks ja arst ütles et see on paha ja seks on üks paras patt jne. mees kannatas siis igast elektrivärkide all ja nii, aga ega tema riist ei andnud alla. siis kord oli kõrval voodis mingi kahvatu naine, kes küsis et onju ta on kahvatu ja suht nuuksukas et keegi ei taha teda, mille peale mees ütleb et ega tal miskit viga ju pole. naine haarab härjal sarvist, laseb vee hane selga, midaiganes, üldiselt siis palub mehel läbi tõmmata end. Mõeldud tehtud, siis ma vahepeal ei vaadand eriti pingsalt ja siis oli nii et mees rääkis oma õige naisega, mitte sellega keda ta kärutas, aga arstid arvasid et nad kohe hakkavad asjatama ja olid südamepõhjani solvund ta peale. Selle järgselt suundus mees koridorri, kus ta nägi ühe ukse peal poosetades et see sama kahvanägu lebotab paljalt oma toas, kardin näo ees. ja siis kutsub ta enda tuppa, mees kohkub veel eriti kui naine küsib et mida see mees vaatab, mees hakkab ausalt vastama kuid poole peal ütleb naine: mu nägu või ? kas see on siis nii kahvatu ? :'( pisar . naine oli vana kiimakott ise, ütles mehele: mul on külm...äkki sa heidad end mu peale. no põhimõtteliselt, mu sõbrannadel on koguaeg külm ja kui nad iga kord paluksid mul enda peale heitma, siis ma poleks mitte armas ja hooliv noormees, kes kõigest soojendab oma sõbrannasid, vaid lits. See selleks, pärast seda stseeni ma mõtlesin et see oli viimane piisk mu karikasse, ning mina enam ei vaadand seda jampsi.
Kuna eelnev arutelu sai alguse neljapäeval, siis räägin nüüd nädalavahetusest. Reedel oli rahulik õhtupoolik, aga laupäev oli päris omapärane. Ärkasin kenasti üles, siis tuli vanaema mu tuppa korra ja läks kohe välja, ütles vanaisale et mu toas on alko hais. Edasi ma otseselt ei teinudki midagi , kuni kell sai kaheksa ja ma sain Saaraga kokku. Hästi tore oli teda üle kahe kuu nähe ja saime päris palju juttu vestetud. Hiljem jõime teed ta juures ja kui Kamilla pärale jõudis, seadsime sammud minu juurde, kuid tee peal helistati mulle ja öeldi et vanalinnas väike peo moodi värgendus. siis läksin bussi peale ning jõudsin suht kiirelt kenasti kohale. Vahe
peal möllasin Prives nats ja siis Olde Hansa juures saingi ühe businessmaniga kokku kelle kaudu vanalinnapeole saingi. Läksin sisse, see koht oli amazing:D Algul nägin tuttavaid ja siis mõtlesin vahepeal et siin võiks rohkem rahvast olla. maha istudes märkasin toas ühte kaunist inimest, Elzi, noh ta tegi muidugi kohe sääred sealt , aga samas olen õnnelik et tean teda nüüd. Kui te teaks milline ta päris elus on, siis te vist sulaksite kohe, vähemalt ma sulasin :)
Kui ta siis ära läks, tahkusin jälle ja siis panime Lootusega pidu seal kenasti. Enamus inimesi olid ära vajund, kuid mõned vandersellid olid ikka üleval. Tegime veits kadaka thunderit ja võin öelda et see on ametlikult kõige parem, kuigi kamm sai kohe läbi , siis ma ei võtnud seda enne koju jõudmist ära, sest selle maitse oli nii neetult hea. Koju sain muidu Sashaga ja vahepeal tuli Kaarli kiriku juures mendi reid peale, pandi puhuma ja sõitsime edasi. Kodus ärkasin alles kaheteist ajal Kiku kõne peale. Ma vaatasin peeglisse, olukord oli vist sama hull kui iga hommik, ega koledamaks pole läind õnneks. Siis magasin edasi :D ja noh mingi nelja viie aeg tulin netti et õppida Pedosfääri, aga ega hing polnud rahul kuniks ma snikeri sain.
Nüüd meel on hea ja õpin edasi.
Muidu homme tuleb ajalehte üks üleskutse kogunemaks sel kolmapäeval 16.30 YFU't boikodeerima. räägin praegu lühidalt. Jutt käib siis Kertu Pillerist. http://www.ekspress.ee/2009/11/05/eesti-uudised/45817-eesti-neiu-purunenud-american-dream-taispikk-lugu
Ise võin öelda nii palju kui tean siis et:
Ta oli üks 13'st vahetusõpilasest USAs ja ta saadeti päeva pealt koju. Ta selja taga räägiti asju, mis pole tõsi ja ta tembeldati psüühiliselt 
ebastabiilseks. Mille tõttu ta pere sai kannatada 100 000 krooni väärtuses ja eks neiul endal oli šokk. Eestis tehti siis kindlaks et ta on täiesti normaalne. Nii et ma kahtlustan küll seda psühholoogi, kelle juures ta käis koguaeg juttu vestmas ja eriti veel seda ühingut kelle kaudu ta sinna sai. Tegelt ajab ikka harja punaseks küll, et niimodi kägu keeratakse noorele inimesele ja tema perekonnale. Kas see kõik on raha taga kinni või milles asi ma ei oskagi nüüd öelda , aga see on täielik absurdsus mis tehti. Minu arust ei tasu enam usaldada ei neid organisatsioone ega midagi, ja ise loodan, et ta saab oma taotletud viisa ning jätkab õpinguid USAs. Kahtlane on mõelda minist esinduslikust kohast, millel on kuulus nimi ja siis ta teeb nõnda viisi. Nii et kes vähegi huvitatud asjast on või kellel viitsimist on siis tulge toetama Kertut :) Artikkel ilmub homses lehes, kuid kirjutan selle praegu eraldi postitusena üles ka.
